Objekt #: SCP-002
Ohtlikustase: Vaieldav
Hoiustamise protsetuurid: SCP-002-el peab olema pidev ühendus elektrivooluga, et ta püsiks niiöelda "laadimis" režiimis. Elektrikatkestuse korral peavad töötajad koheselt ala evakueerima ning sulgema objekti ja teaduslabori vahelised häireuksed. Kui elekter on taastatud, tuleb objekti peale suunata senikaua röntgen- ja ultravioletvalgust, kuni objekt taassiseneb laadimisrežiimi. Kongi rõhk peab püsima miinustes.
Vähemalt kahest (2) inimesest koosnev meeskond peab kogu aeg püsima objektist vähemalt 20-e meetri kaugusel. Objekti läheduses võivad inimesed ajutiselt pimedaks jääda, sellepärast peavad objektile lähenevad töötajad koguaeg püsima üksteisega füüsilises kontaktis.
Alla 3. taseme personali ilma kahe (2) 4. taseme personali loata SCP-002-e lähedale ei lubata. Direktsiooni kohalviibimisel objekti läheduses peab neid kogu aja eskortima vähemalt viis (5) 3. astme turvatöötajat. Pärast objektiga kontakti tegemist peab kogu direktsioon objektist vähemalt viie kilomeetri kaugusel läbitegema 72-tunnise psüholoogilise ülevaatuse.
Kirjeldus: SCP-002 meenutab suurt, umbes 60-e kuupmeetrilist lihaselist kasvajat. Objekti ühel küljel asuv raudventiil viib objekti sisemusse, milleks on tavaline keskmise suurusega üürikorter. Ühes toa seinas on aken, mida pole väljastpoolt näha. Mööbel korteris on lihast, luust, karvadest ja muudest inimese koostisosadest. Uurimise käigus on selgunud, et toas olev mööbel tõepoolest sisaldab kas vähesel määral või vigast DNA-d.
Kontekst: Objekt on vastutav seitsme personaliliikme kadumise eest. Oma siinoleku jooksul on objekt enda sisemusse lisanud kaks lampi, vaiba, teleka, raadio, tumba, kolm tundmatus keeles raamatut, neli mänguasja ja potitaime. Katsed erinevate loomadega pole SCP-002-elt mingit vastust andnud. Ka loomakorjused ei mõjuta objekti üldse. Mis progressi läbi objekt orgaanilist materjali mööbliks muudab, pole teada, kuid mis on teada, on see, et ta kasutab selleks ainult inimliha.